Arvelusrahastus ehk faktooring

Ettevõtluses tuleb tihti ette olukordi, kus ettevõtte rahavoog liigub liiga aeglaselt, et jooksvaid kulusid sujuvalt katta. See on tavapärane näiteks siis, kui kliendid maksavad arved hilinemisega või satuvad makseraskustesse, mis omakorda aeglustab oluliselt laekumisi. Sellistes olukordades võib olla otstarbekas kasutada arvelusrahastust ehk faktooringut, mis aitab rahavoogu kiirendada ja vähendada finantsilist survet.

Mis on arvelusrahastus?

Arvelusrahastus võimaldab ettevõttel muuta oma müügiarved koheselt osaliselt või täielikult rahaks, ilma et tuleks oodata kliendi maksetähtaja saabumist. Tegemist on rahastamisviisiga, mille puhul ettevõte saab kasutada arvetel olevat tulu juba enne, kui klient selle tasub. Arvelusrahastust saab Eestis korraldada peamiselt kahel viisil: müües arved rahastusettevõttele või kasutades müüginõuete vastu krediidilimiiti.

Arvete müümine

Kui ettevõte müüb oma arved rahastusettevõttele, siis saab ta arve väärtusest enamasti 90–97% kohe kätte. Selle tehingu käigus liigub kogu krediidirisk rahastajale ja ettevõte ise ei pea enam muretsema, kas klient arve üldse tasub. Arve hinda mõjutavad ostja finantsnäitajad, näiteks krediidireiting. Kuigi see variant tagab kiire rahavoo ja maandab riske, kaasneb sellega kõrgem kulu võrreldes teiste finantslahendustega.

Arvelusrahastus müüginõuete vastu

Teine, Eestis levinum lahendus on saada rahastust müüginõuete alusel. Selle variandi puhul ei müüda arveid maha, vaid ettevõte sõlmib rahastajaga lepingulise krediidilimiidi, mida kasutatakse valitud arvete rahastamiseks. Tavaliselt kantakse ettevõtte kontole kuni 80% arve summast kohe. Kui klient arve tasub, saadab rahastusettevõte ettevõttele ülejäänud osa, millest on maha arvestatud intress ja teenustasud.

Miks kasutada arvelusrahastust?

Kuigi arvelusrahastus tähendab mõningaid kulusid, kaaluvad selle eelised tihti puudused üles. Eestis võivad ettevõtted saada arvelusrahastusest järgmisi eeliseid:

1. Suurem käibekapital – Arvelusrahastuse abil saab ettevõte müügiarved koheselt rahaks muuta, mis kasvatab käibekapitali ja parandab likviidsust.
2. Väiksemad riskid – Kui arved müüakse koos riskiga rahastajale, ei pea ettevõte muretsema klientide maksejõulisuse pärast.
3. Paindlikkus äris – Ettevõtted ei pea muretsema, kas neil jätkub igapäevasteks kuludeks raha. Arvelusrahastus aitab keskenduda ärile, mitte rahavoo probleemidele.
4. Kiirem kasv – Kiirem rahavoog võimaldab investeerida rohkem turundusse, tootmisesse ja tööjõusse, mis omakorda toetab ettevõtte laienemist.
5. Võimalus saada suuremat krediidilimiiti – Kui kliendid on usaldusväärsed, võib rahastaja pakkuda tavalisest kõrgemat limiiti, mis annab ettevõttele rohkem vabadust.

Kuidas arvelusrahastus Eestis toimib?

Alustuseks tuleb sõlmida arvelusrahastuse leping mõne Eesti tegutseva faktooringuettevõttega. Lepingus määratakse maksimaalne rahastuslimiit, tingimused, millistel alustel arveid rahastatakse, ja millised arved kvalifitseeruvad.

Pärast lepingu allkirjastamist saab ettevõte ise otsustada, milliseid arveid ta soovib rahastada. Kõiki arveid ei pea ega saa rahastada. Rahastatavad arved peavad olema vaidlustamata ning ostjate krediidikõlblikkus peab vastama rahastaja seatud tingimustele.

Oluline on tähele panna, et üldine krediidilimiit ja üksiku arve maksimaalne rahastussumma võivad erineda. Näiteks võib ettevõttel olla võimalus saada korraga 20 000 eurot rahastust, kuid ühe arve kohta antakse vaid kuni 5 000 eurot.

Kui palju arvelusrahastus maksab?

Arvelusrahastuse kulud kujunevad sarnaselt ettevõttelaenule. Kulude hulka kuuluvad näiteks lepingu sõlmimise tasu, arvete käsitlemise teenustasud, kuutasud ja intress. Kui valida ebasobiv teenusepakkuja, võivad lisanduda varjatud kulud. Tasub seega nõu pidada sõltumatu finantsnõustajaga.

Lisaks teenustasudele maksab ettevõte intressi, mis arvestatakse tavaliselt iga kuu. Kui klient maksab hilinemisega või ei maksa üldse, võib intressi tasumine muutuda pikemaks, mis suurendab kogukulu. Seetõttu on mõistlik kasutada arvelusrahastust vaid ulatuses, mida ettevõte tõesti vajab.

Mis vahe on arvelusrahastusel ja faktooringul?

Faktooring ja arvelusrahastus erinevad eelkõige oma ulatuselt. Kui arvelusrahastust kasutatakse tavaliselt valitud arvete rahastamiseks, siis faktooring tähendab üldjuhul kõikide arvete loovutamist rahastajale. Ettevõte ei otsusta ise, milliseid arveid rahastada, vaid kogu protsess on automatiseeritud.

Faktooringusõltuvus võib olla kasulik, kui ettevõte kasvab kiiresti ja vajab pidevalt ligipääsu oma käibekapitalile. Samas võib see tähendada lisakulu ka nendel kuudel, mil ettevõtte finantsseis on stabiilne ja rahastusvajadus puudub.

Ettevõttelaen kui alternatiiv arvelusrahastusele

Arvelusrahastust saab asendada ka traditsioonilise ettevõttelaenuga. Ettevõttelaen võimaldab samuti kiiret ligipääsu lisakapitalile, kuid annab rohkem vabadust raha kasutamiseks. Kui ettevõte vajab suuremat summat pikema perioodi jooksul, võib ettevõttelaen olla mõistlikum ja soodsam valik.

Erinevalt lühiajalisest arverahastusest pakub ettevõttelaen sageli pikemat tagasimakseperioodi, madalamat intressi ning läbipaistvamat kulustruktuuri. Näiteks Eesti laenuturg pakub ettevõtetele tihti fikseeritud kuumakseid ilma varjatud kuludeta. Lisaks kantakse kogu laenusumma ettevõtte kontole kohe, mis annab selge eelarve ülevaate.

Ettevõttelaen ilma tagatiseta

Eestis on võimalik saada ka tagatiseta ettevõttelaenu. Protsess on lihtne:

1. Määra soovitud laenusumma ja tagasimakseperiood
2. Täida taotlus koos ettevõtte andmetega
3. Esita taotlus valitud platvormil
4. Saa pakkumised e-posti teel
5. Vali sobivaim pakkumine ja kinnita see digitaalselt

Kui ettevõtte juhatuse liikme krediidireiting on korras, võib tagatiseta ettevõttelaenu saada juba sama päeva jooksul. Võrdle arvelusrahastuse ja ettevõttelaenu pakkumisi, et leida parim viis oma ettevõtte rahavoogude juhtimiseks.

Kokkuvõtteks

Arvelusrahastus on Eestis paindlik ja kiire viis parandada ettevõtte likviidsust ilma pikaajaliste laenukohustusteta. Selle kasutamine võib aidata maandada riske, toetada kasvu ja lihtsustada rahavoogude juhtimist. Samas ei pruugi see alati olla kõige soodsam lahendus. Võrreldes arvelusrahastust pikaajalise ettevõttelaenuga, tuleb alati hinnata, kumb lahendus sobib paremini konkreetse ettevõtte finantsolukorraga. Õige rahastusstrateegia aitab tagada stabiilse arengu ja vähendada riske ka muutuvates turuoludes.